Öökapil on kolm minu raamatut ja üks, mille lubasin Marile juunis tagasi viia. Mari ei ole küsinud. Mina ei ole teemat tõstatanud. Raamat on praegu umbes poole peal ja väga heas kohas.
Ühte loen siis, kui olen juba liiga väsinud. Selle peatükid on lühikesed ja ma ei pea järgmisel õhtul kümmet lehekülge tagasi minema. Teise juurde kuulub pliiats. Kolmas on vana tuttav, mille avan sealt, kust juhtub.
Kunagi oli pooleli raamat minu jaoks väike süütunne. Nüüd jätan ta rahule, kui meil parajasti juttu ei jätku. Mõnikord leian õige tuju kuu hiljem. Mõnikord liigub raamat otse riiulisse.
Mõni raamat peab natuke ootama. Mõni vist jääbki ootama.
Ma ei loe enam aasta lõpus numbreid kokku. Ühel kuul neelan kolm raamatut, järgmisel loen ainult uudiseid ja menüüsid. Selle üle ei ole tegelikult midagi otsustada.
Kõigepealt peaksin ilmselt Mari raamatu lõpetama. Või vähemalt talle kirjutama. Täna õhtul vaatan.
