Sõnum algas tavaliselt sõnadega „Kas ma võin ühe kiire asja küsida?” Mõnikord oligi vastus kahe lause pikkune. Sagedamini avasin lingid, vaatasin materjali ja mõtlesin kaasa kauem, kui olin endale tunnistanud.
Tasuta vastus ei olnud alati kasulik
Kui vastasin lennult ja ilma kogu pilti teadmata, sai inimene küll arvamuse, aga mitte tingimata hea lahenduse. Mina jäin tundega, et pean veel midagi täpsustama. Mõlemale oli parem öelda ausalt, millal küsimus vajab päris tööd.
Milline piir nüüd kehtib
Lihtsale küsimusele vastan endiselt. Kui pean enne materjale lugema, analüüsima või variandid läbi töötama, ütlen, millises vormis saan aidata ja mis see maksab. Üllatavalt paljud inimesed eelistavad seda ebamäärasele „vaatan kunagi”.
Kui tahad sellele postitusele vastata, kirjuta web@all-rebel.com.
